Isabella Kaldoja kirjutab oma muljetest Soome ratsavõistlustel niiviisi:
"25.09.2011 toimus Soomes Huittisten Ratsastuskeskuses järjekordne pararatsutajatele mõeldud ratsavõistlus. Kuna Eestis siiani veel pararatsutajate võistluste korraldamiseni pole jõutud, siis osalesin nüüd juba kolmandat korda sealsetel võistlustel, et vähegi võistluskogemust saada ja end teistega võrrelda oskaks.
Kuna võistluste jaoks pidin laenama ratsakeskuselt hobuse, siis oli hea võimalus ka enne võistlust sealsel hobusel poolteist päeva ratsutamislaagris harjutada.
Treeningud sujusid hästi. Soome keel saab ka üha paremini selgeks ja ei tekita treeningu käigus takistusi. Kindlasti tõstis märkimisväärselt minu enesetunnet asjaolu, et treeningutes olin suure osa ajast esisõitja. Siinkohal tuleks kindlasti tänusõnad öelda minu siinsele treenerile Merle Männikule, kes on esitanud mulle treeningutes tavasportlastega võrdseid nõudeid ning aastate jooksul teinud järjekindlat tööd.
Võistlesin kahes skeemis, millest üks vastas minu kvalifikatsioonile (1 A - sammuskeem) ja teine oli taseme võrra kõrgem (1 B- samm ja traav). Võistluste päeval avastasin endas taaskord selle, et mind ei aja närvi teised võõrad vaatajad ega ka mitte kohtunikud. Sõitsin lihtsalt oma sõitu!
Lõpptulemused pandi kahe skeemi peale kokku. Selle põhjal sain II koha ja väikese karika. Jäin uue kogemuse, laagri ja võistlusega rahule. Küll aga ootan seda päeva, millal ka Eestis esimesed pararatsutajate koolisõidu võistlused korraldatakse."
Isabellale lisaks võin öelda, et ta ei ole mitte ainus, kes seda päeva ootab!
