10.11.2012
Käesolevas kirjutises analüüsin veelkordselt kevadel alustatud mõtet Eesti Paraspordi võimalikkusest tulevikus.
Nagu ikka, on see seotud eesootavast Eesti Paraolümpiakomitee Presidendi ning uue Täitevkomitee valimistest. Teatud kurbusega pean tõdema, et tulenevalt hetkel veel olevast teadmatusest uue Presidendi persooni kohta, pole leidnud algust ka kõnealune teema kui tervik. Eristuvalt Eesti Olümpiakomitee vindunud presidendivalimistest, mis lõpeks vähemasti formaalselt jõudsid tegeliku valimisvõitluseni kahe kandidaadi vahel (mis oma sisult oli napp, aga vähemalt kandidaatide potensiaali natukenegi avav), siis EPOK'iga on vaikus absoluutne. Millest vähemasti minul on kahju ...
Kuigi mina ei ole esitanud ennast (ega omast noorusest ja kogenematusest tulenevalt hetkel ei pea ka võimalikuks seda juhtuma) EPOK Presidendi kandidaadiks, siis kogu organisatsiooni ees olevat pean siinkohal vajalikuks sõnastada küll.
Kõige olulisemad oleks kaks üksteisest tulenevat tegevust eeloleval neljal aastal. Nendeks oleksid:
Tänaste liikmesliitude organisatsiooniline ühendamine Eesti Paraolümpiakomitee alla üheks tervikuks.
Antud tegevuse tulemusena tekiks parim võimalik Eesti puuetega inimeste spordiliikumine, mis asendaks tänase puudepõhise jaotuse ja killustatuse tervikuga ja võimaldaks senisest selgemini suhelda kõikide osalevate huvigruppidega.
1. Invaportlased - tänaseks on lisaks väga spetsiifilistele puudepõhistele spordialadele (kelguhoki, ratastoolivehklemine, ratastoolikorvpall, istevõrkpall, showdown) harrastamisel spordipõhised alad nagu ujumine, kergejõustik, sõudmine, kus sõltumata puude iseloomust tegeletakse alaga. Sedapidine avalik ja ühildatud liitumine annab nagu iga ühistatud liikumine avardatud võimalusi sportlastele.
2. Treenerid ja taustajõud - tänases killustatuses on treening-gruppide tagamine pädeva treenerjuhtimisega, aga ka spordimeditsiinilise ning füsioteraapilise toetusega suurema hulga treenitavate korral märgatavalt lihsamini korraldatav.
3. Kohalik omavalitsus - suuremate ning selgemalt määratletud grupeeringute toetamine on selgemini argumenteeritav tingimuste korraldamisel.
4. Suhted riigiga - riiklike rahastamisvormide mitmekesisust saab paremini ning edukamalt kasutada ühiste spordiettevõtmiste rahastamiseks kui mitme, üksteisega väheses suhtlemises olevate liitudega. Pean siinkohal silmas Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN), aga ka Kultuurkapitali.
5. Suhted sponsoritega - tänane kolmanda sektori rahastus on iseloomult (lisaks juhuslikkusele ning vähesusele) valdavalt spordis osalejate lähikondsete, õpingukaaslaste või tööalaste suhete pikendus. Sellel on lisaks eeltoodud puudustele ka oht rikkuda sportlas(t)e ning tööandja ametist tulenevaid suhteid, kuna tööaja kasutusest tulenevad vajadused mõjutavad nagunii inimeste kasutatavust töökohtadel.
6. Organisatsiooniline suutlikkus - täna peavad kõik tegema kulutusi organisatsioonide ülalpidamiseks, väljundite opereerimiseks (kodulehed), finantsilise täiendrahastuse tagamine on liiduti väga erinev (mis on kinni nii suhtumistes kui suutlikustes).
Kõige eeltoodud huvigruppide jaoks võiks olla üheks võimaluseks valida tänase puudepõhise killustumise asemele puudest tulenev ühistegevus. See annaks selguse nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigiga suhtlemisel. Samuti oleks finantstoetajate huvi olla suhtes märgatavalt suuremate ühiskonna gruppidega, kes paraku on laiemale üldsusele kõik klassifitseeritavad kui invaliidid, sõltumata puudest (liikumis-, kuulmis-, nägemis-, vaimupuue). Sellekohane eneseületamine saaks olema ka kinnituseks ühiskonnale, et ollakse suutelised kokku leppima. Ja nendega, kes on suutelised kokku leppima, on valdavalt palju lihtsam leida ka väljaspool iseendid kokkuleppeid ning ühisosa.
Noorte ja uute invasportlaste leidmine, spordi juures hoidmine ja arendamine.
Mõningad ühised teostunud projektid (Paraolümpiapäev Tallinnas, veespordipäevad Paatsalus ning Pärnus, ujumislaupäevakud) on andnud kinnitust, et avalikus inforuumis olemine annab pikemaajalise ning pidevama koostöö korral lootuse jõuda nendeni, kes tegelikult vajavad kehakultuuri iseenda olemise tagamiseks aktiivsetena.
Olles koondunud ühise liikumise alla, tekib võimalus pöördumiste korral riiklike andmekandjate poole jõuda ühiskondliku selguseni, et teatud organisatsioonidele seni suletud (isikuandmete kaitse) informatsiooni väljastamine (puuetega inimeste kontaktid) annab tulevikus võimaluse vähendada antud kontingendile ainult eksistentsiaalseks ülalpidamiseks (abivajaduse katmiseks elusoluks) tehtavaid kulutusi. Tänane eraldatus võimendab lihtsalt abivajadusega kontingendi hulka, laskmata ligi neid, kes võiksid omada teadmist mingite asendustegevuste kohta, mille läbi iseseisvus ja enesega hakkamasaamine saaks inimkeha võimete piires suurenema.
Tuleb leida järg Paraolümpia alade tutvustamiseks ning arendamiseks erinevates Eesti linnades ja asustatud punktides.
Usun siiralt, et nimetatud konsolideerumisest (mitte tarvitada peitmõistet tsentraliseerimine!) sünnib positiivne tulemus kõigile osalejatele. Paraneb ühistegevuseks vajalike oskuste ning kompetentside areng, tekib võrdsem suutlikus suhelda kohaliku omavalitsusega, riigiga, samuti riiklike rahastuskanalitega.
Tänane tõsiasi on ju aastaid nähtud - mitte kõik ja sugugi mitte võrdses mahus ei ole EPOK-i liikmesliidud suutelised leidma lisarahastust. Seda kas lihtlabase laiskuse või siis viletsalt esitatud vabandusliku oskamatuse tõttu. Tegelikult pole vahet, sest tulemus on liikmesliitude kaupa erinev kuni kuus korda. Rääkimata rahaliste mahtude absoluutarvulistest erinevustest. See kõik, lisaks organisatsioonilistele eraldiseisvatele kulutustele enese ülalpidamiseks on kaasa toonud sisuliselt kasutada oleva rahamassi püsimise samal tasemel alates 2005.-ndast aastat. Mida vahepeal on teinud elatustase ja sellest tulenev kulukasv, pole vaja kirjeldada - seda teavad kõik nii eraisiku kui ka organisatsiooni tasemel.
Minu soov uuele EPOK Täitevkomiteele nagu ka uuele Presidendile ning Peasekretärile oleks võtta just need teemad kandvateks. Kindlasti on siia ka erinevaid lisamisi, mis tervikut parandavad. Aga sammude astumine tuleb ette võtta, ning kiiresti, pikkade, selgelt mõõdetavate astetega. Nii saame ennast ise aidata uuele järjele, lähemale uutele võitudele.
Siit kirjutatu on lisatud pühapäeval, 18.11 12
Viimane nädal on lisanud mõnevõrra selgust oletustele, mis eelmine nädal õhus olid.
Hetkeks on selgunud, et uut, tänasest erinevat presidenti, aga ka peasekretäri mõnda aega loota ei ole - läbirääkimised erinevate kandidaatidega pole viinud kuhugi, ja hetkel on tegemist sundheitega - proovime jätkata Tooams Vilosiuse ning Allan Kiiliga. Õhus on oletus, et 2014 EPOK suurkoguks võiks olla olemas kandidaat, kellele tegevus koos Täitevkomiteega üle anda. Kuid seegi tähendab valitavale Täitevkomiteele suurt vastutust ja energiavajadust, sest tegeliku tegutsemise teele tuleb astuda uuel koosseisul täiesti teisiti kui seni - nii üksikisiku, sead enam aga ühistegevuse tasandil. Selleks tuleb väljuda tänastest levinud isiklikest asetustest esindada ainult endale lähedalolevat spordiorganisatsiooni - selleks tuleb asuda suure pildi mutmise ning realiseerimise teele
Siit tulenevalt on järgmise Täitevkomitee liikmeskonna ees järgmised valikud:
1. jätkata senisel viisil, proovimata luua uusi olekuid ja tulemusi. Tähendaks see selgelt olukorra kivistumist, kus tegelikke otsuseid ühiselt vastu ei võeta. Aasta algus on rüselev rahajaotamis-koosolek, ja ülejäänud perioodil mõnede eranditega jagatakse osainfot, ja on kuni eelarve aasta kokkuvõtteni suhteliselt unelev.
2. proovida tegelikult realiseerida muudatusi, mis viiksid reaalsete tegevusteni:
- Paraolümpia päevade taaskorraldamisteni Eesti erinevates regioonides,
- erinevate spordialade tutvustuspäevade korraldamist,
- olemasolevaid sportlasi kaasates erinevate meditsiini-, haridus-, sotsiaalhoolekande- jne. asutustes sportimisvõimaluste ning kehakultuuri propageerimisaktsioonid,
- Eesti meediaga senisest aktiivsem ja avatum suhtlemine,
- EPOK kodulehekülje käivitamine, kaasates sinna juurde ka liikmesliitude kogemusi,
- oskuste konsolideerimine HMN, KULKA rahastuskanalitest paraspordi kui terviku rahastamiseks
- organisatsiooni struktuurne ümberehitamine saavutamaks erinevate puuetega inimeste sportimisvõimalustega kaetus üle selle võikese riigi
3. oleks võimalus lihtsalt loobuda ja lasta asjadel olla
Eks siin valikud olegi meie - lihtsaid nende hulgas pole ühtegi, aga tuleviku seisukohalt on nad valikud kõik. Oma hääde ning mittehääde külgedega
Alar Õige
