20.08.2011 tähistasime meie Eesti tähtpäeva isikliku spordipanustusega, osaledes kontrollvõistlusel Pärnu jõel. Olime küll (põhjusel, et teisi meiesuguseid pole veel Eestis olemas, aga küll te tulete, kuhu te pääsete!) oma invapaadiga ainsad, kuhu roolinainegi kaasa haaratud, lülitud naisveteranidega samasse sõitu, ei takistanud see meid omandamast tegelikku võistluskogemust ja tunnistamast tõelist konkurentsi.
1000meetrit, võrdlemiseks kolm paatkonda Eesti naisveterane, tulistasime allatuult Pärnu jõe suudme poole.
Alguseks valitud karm tempo, meile tõeliseks väljakutseks 33 tõmmet minutis kandis olla kuni 600m - siis läks vähemasti minul raskeks. Kui saabus hetk, et tõsta tempo veelgi kõvemaks (kuskil 750m peal), juhtus liigsest agarusest korralik äpardus - minul jäi aer vette kinni, kätte ei saanud, ja sõidu suutsin meeskonnal rikkuda kapitaalselt. Kuigi saime uuesti tempo üles, tõmbed paika, isegi jõu korralikult taha, ei lasknud juhtunu tulla finišisse parema ajaga, kui 4.13,2.
Üheltpoolt kahju - tahtmine saada kirja hea tulemus, oli tõeliselt suur. Samas - me ei olnud viimased, ja meie ees olnud paatkond polnudki lootusetult kaugel.
Seega, 25.augustil sõidame BLED-i, MM 2011 osalema. Südames on miinimumplaaniks OM pääse. Kas meis on ka rammu enamaks - seda näitab aeg jube sealse järve veel.
Hinges usun, et suudame luua häid emotsioone kõigile ning põhjust olla teistelgi meie üle uhked.
Sõudmisteni, võitmisteni
Alar Õige
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar