pühapäev, 19. august 2012

Kuidas said üldse alguse Olümpiamängud......

 Mis on selle inimvõimete katsetuste ning meelelahutuse ülima koosluse - Olümpiamängude - alguseks? Mis oli see mis kaugetest ja lähematest paikadest inimesed pani kokku tulema ja suurema hulga inimeste ees ennast üksteisega võrdlema. Allpool eri allikatest loetuna ning isiklikest läbielamistest kokkuvõttena sündinud tekstijupp
Inimese kirg olla parem, tugevam ja selle läbi ka tuntum / kuulsam on ilmsesti inimsoo algusest meiega kaasas käinud. Ühiskonna varasemates staadiumites oli üksteisest üleoleku mõõdupuuks väga lihtne vajadus suurendada oma pisikese ühiskonna liikmete hulka. Selleks tuli  lisaks igapäevaele peatoiduse hankimisele tegeleda ka olemasoleva kogukonna varandusliku seisundi kindlustamisega olukorras, kus kõige vajaliku tegemiseks oli puudus nii tegijatest, oskustest kui ka võimalustest - polnud ju inimkonnaga asustatud ala ühtlaselt kaetud eluks vajalikuga. Seda vaatamata kogukondade hajutatud paigutusele.
Asjad käisisid siis lihtsalt - kui omal tuli millestki puudus, mindi naaberkülla ja võeti tugevama õigusega sealt kõik, mida kaasas kanda jõuti. Et seda ise ei peaks kukil kaasa tassima, võeti alaheidetute hulgast naised kaasadeks ja mehed orjadeks. Loomulikult tuli hakatuseks teha kindlaks, kummad siis tugevamad on - kas tulijad või olijad. Selle triviaalse tegevuse tulemusena jõuti suhteliselt kiiresti väja sinnamaani, kus vaatamata kaasatoodu naisolevuste abil oma seltskonna suurus küll suurenes, aga mitte igat lahingut selles igikestvs sõjas ei võitnud vaid üks osapool - nende tapluste ja tugevamata selgitamiste käigus kippusid mehed (kes olid valdavalt selliste sõjaretkede osalised) kord ühelt, kord teiselt poolt langema. Tekkis olukord , kus saadi teada küll see, kes sel korral oli tugevam, aga nõrgemaks jäänutest polnud kas enam asja (vigastused) või polnudki neid lihtsalt olemas (maha löödud)
Seda kinnitab ka matriarhaalse ühiskonnamudeli (ülepea mitte alahinnates seda elukorraldust - on see ju palju säästlikum nappide inim- ja eluks vajalike ressursiide kaasamise viis. Seda kinnitavad ka hilisemad patriarhaalsed korraldused, mis tekkisid alles hilisemal rauaajal. Kes meist poleks kuulnud kunagistest amatsoonlikest sootsiumidest, kus võimu hoidsid ja kandsid naised, kes samaväärsetel alustel kaasasid erinevatesse rollidesse (peale sigimisfunktsiooni tagamise) meeshingi. Ja elati päris tasakaalustatud viisil, mis tänases tarbimismudelis pole paraku kõnealunegi. Ja mis need naised peale seda siis tegema pididki, kui ise elu korraldamise ning ülalpidamise endi kätte võtma, kuna mehed taplustes (tugevama kindlakstegemise käigus) lihtsalt armutult maha notiti, vangi viidi või uhkemad isendid suuremat vastuhaku plaanides kõrvaldati või ennast ise kõrvaldasid, sest ei pidanud mõistlikuks enesealandamist isiklikult üle elama hakata.
Mehed said lihtsalt otsa! Kuni hetkeni, kus (võimalik, et ) natukene vähem vaenujalul olevad asumid suutsid olukorra mõtetust selgelt välJendanuna defineerida sellise üleoleku kindlakstegemise viisi, kus kaotaja jäi ellu, ja ka tema sisemine olemine ei olnud ehk lootusetult maha tehtud. Tekkis võimalus ja seeläbi ka kohustus hakata tegelema enda füüsiliselt tugevamaks ja kestvamaks ettevalmistamisega. Tekkisid erinevad võrdlusviisid - jooksmine, ujumine, piluti kive ja oda, maadeldi ja poksiti, aga võisteldi ka vibulaskmises ja pudulojuste ajamises ning rakendamises. Nagu kaasajalgi, kus inimesed arendavad omi väga erinevaid võimeid, oskusi ja suutlikusi, tuli aja lisades erinevaid alasid järjest juurde - lisandusid ka erinevad tehnilised vahendid, näiteks võiduajamised hobustel, hiljem kaarikutega nign autodel, samuti lisandusid odale ja vibule püssid ning püstolid.
Üksikaladele tulid täienduseks paarikaupa tegemised - mitte iga vana polnud suuteline olema liitaladel võrdselt hea, otsiti endale lisaks teine, kes nõrgematel aladel puuduolemist ületada aitasid. Palli toomisel jahimajandusest seltskondlikuks mänguvahendiks tekkisid erinevad pallimängud. Ja ka nendes tekkis võimalus läbi reeglite tekitamise ning avalikustamise saada selgust, kelle küla on parem.
Kui piirkondlikest selgustest sai ülevaate lihtsamalt, siis ühel hetkel - riikide, täpsemalt siis liitriikide tekkimisel tuli päevakorda juba erinevate suuremate piirkondade mõõduvõtmised.
Nii lihtne see ongi, see Olümpiamängude tekkimine - vanal meetodil parema kindlakstegemisel hakkasid inimesed lihtsalt otsa saama. Oli vaja teist viis ja meetodit, kuidas tugevam kindlaks teha. Ja nii saigi selleks kehaline võrdlemine - rahvuste ja riikide vahel Olümpia püha tule valgel.
Alar Õige, seekord koopafilosoof

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar