Bled, Sloveenia, 26.august 2011
Õues 35 kraadi sooja, minimaalne tuul. Super ilmaolud sõudmiseks, maaliline loodus - kirikuga saar mägede vahele uppunud järve keskel, võrratud tingimused sõudespordile ja mis tähtsaim - asendamatud kaaslased Rea, Leena ja Ahti. Samuti ka Mihkel Klementsov Junior, meie roolimees.
Eile ja täna panime kokku oma (tegelikult kogu Eesti sõudekoondise) uusima paadi - sellekevadise Filippi, mis enne meid teinud kolm võistlust. Leidsime ka omad kodust kaua teelolnud aerud, ja saimegi esimese vahetu kogemuse järvel - 60 minutit rahulikus tempos. Eeltoodud oludes rahulik tähendas tõmbesagedusel 20 tõmmet minutis pulssi keskmisena kuskil 175 juures - kui ilm järgi ei anna, saab see olema tõsine katsumus põhjamaa hingedele.
Aga saadud kogemus oli vahva - järve sinine vesi, uus paat - superkiire! Lausa hirm , kui me paaditooja eeldusi ei täida ning tullakse ja öeldakse, et ei mõista - andke tagasi.
Aga seda juba ei juhtu - jonni meis on!
Järgmise olustikukirjelduseni imekaunist Bledist,
Alar Õige
-------------------------------------
Heihopsti Sloveeniast, imekaunist Bled'ist, 31.august 2011
Eesti invasõudmise esimene rahvusvaheline võistlus on loonud selguse senitehtule - kriitikute arvamistest sõltumata annab kahe sõidu järel tulemus - C-finaal laupäeval - aimu kahest asjaolust.
Esiteks - võrrelduna teistega, kes on veel olnud samas koosseisus lähes kolm kuni kuus aastat on meie vähene ajaline kogemus võimaldanud seda, et me oleme täna distantsil ca 1/8 aeglasemad (ca 30sekundit parimatest). Seda on nii palju kui ka mitte lootusetult palju korraga - neljane üksikaeruline paat liigub ainult koostöö ja jõudude jagamise kogemuse varal. Mõlemad aga saavad tekkida ainult pika-ajalise treening- ja võistlusprotsessi käigus.
Teisalt oleme saanud selle kahe rahvusvahelise stardiga, eriti aga järjestikuse teise võistluspäeva stardiga teada sama palju kui senise treeningtalve ning -suvega kokku. Kuidas ennast stardiks ette valmistada, kuidas startida, kuidas minna üle distantsitempole, kuidas ennast jagada 1. ja 2. poole vahel, kuidas ja millal alustada lõpuspurti, kuidas meeskonda koostöös hoida ja kuidas innustada, kuidas olla üle kõrvalrajal olevatest samal joonel olevatest konkurentidest, kuidas nende rünnakuid vastu pidada ning lüüa - kõik need olid seni vastuseta küsimused, mis nüüd ja edaspidi treeningprotsessis peavad saama uusi lahendeid.
Meie esimese stardi aeg - 3.57,2 oli ladusa koostöö juures hea, kuid teise stardi karm pingutus (mis lõhkus ka koostöö kahjuks) tõi kaasa tagasilöögi ajas - 3.59,5. Iseenesest ei ole vahe suur, aga näiteks sellest, et koostöö on tahtmisest ning jõust olulisem, on see kindlasti. Hetkel on meite keredes tõenäoliselt suutlikkus jõuda ajani 3.45 - seda vaid parima koostöö ning endastandmise korral.
Just seda me laupäeval, kell 17.00 starti andma lähemegi ...
Alar
----------------------------------------
Ahhoi, Eesti. 3.september 2011
Eesti Parasõudmise esimene rahvusvaheline võistlus Bled 2011 lõppes C-finaalis ja sedakord 3.kohaga seal. Kokkuvõttes tähendab see maailmas 15.kohta. Loomulikult on põhjust küsida - kas see ongi meie lagi? Aus vastus on täna järgmine - aeg 3.52,89 oli meie kolmest stardist parim. Me tegime siinsetes super oludes arengu tervikuna iga stardiga - lõpptulemusena kärpisime omi aegu kokkuvõtvalt 5 sekundit. Tõsi, A/B finaali tasemeni on minna veel 10 sekundit - aga treeningprotsess, mis kokku on selles koosseisus kestnud 2,5 kuud, paraku ei võimaldanud enamat. Küll aga andis see indu, sättimaks sihte ja atra tulevikuks - ei ole ajas kaugel kvalifikatsiooniregatt kevadel. Sinna peame saama need täna veel ülearused sekundid kaotada - see ei ole ilmvõimatu, lihtsalt head tahtmist ja südi järjekindlust vajab see plaan.
Lisaks - tulge aga järgmised huvilised ja tahtjad, ning tehke järele ja kindlasti paremini.
Alar Õige
Bled, Sloveenia, Sõudmise MM 2011
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar