Reede, 15.03.2013 Nagano
Oo reedene rõõm - seekord küll üürike
Meie mäng vastu Jaapanit andis korraga põhjust nii rõõmustamiseks, aga ka kurvastamiseks. Ebatavaliselt meile oli mängu algus hindele 5+ - vastased, kes kodupubliku ning kaamerate ees omasid suurt kohustust esineda vapralt ja vahvalt, sellega esimesel kolmandikul mitte hakkama ei saanud. Meie tark mäng ei lasknud neid kordagi viskele, vastupidiselt paigapealsetele ennustustele viskas Tarmo Eerma enda värava Jaapanile. Kuigi mõningasi kaheldavusi oli kohtunike otsustes, need esiti veel otseselt meie mängupildile mõju ei avaldanud.
Teist kolmandikku alustasime enamuses - meile täiesti tundmatu mänguetapp. Ja vaatamata sellele, et olime ülekaalus, lasksime endale visata värava - tuues ise litri oma tsooni, ei suutnud me sealt seda välja toimetada. Sellele lisaks tekitasime kaitsetsoonis „vuntside“ vahele vaba ruumi, ja saimegi karistatud.
Tol hetkel mast veel maha ei sõitnud. Küll sai selgeks, et mäng hakkas otsast peale. Mõneks minutiks jätkus külma pead - vastanegi ei suutnud pressi korralikult peale panna. Väike Tarmo suutis tekitada meile uuesti ülekaalu, viies vastase karistuspingile. Seda me aga ülepea kasutada mõistlikult ei suutnud - kolm korda suutsime litri pikaks saata, ja oligi kõik. Jõudude võrdsustudes haarasid jaapanlased härjal sarvist - vise väravale, litter postist väljakule, ning seal meie mehi ega väravavahti enam ei jagunud. Seisuks 1:2.
Järgmised 5 minutit oli keskväli tuline mis kole, aga mõlemalt poolt sumbusid rünnakud. Korraga olid jaapanlased rikkumas tsoonireeglit - aga selles seisus tehtud väravavise mööda jääd poleks tohtinud lugeda. Liinikohtunikul käsi püsti, algselt näitas peakohtunik, et väravat ei loeta. Siis peeti lauakohtunikuga nõu, ja oh imet - kuigi mitte kõik jaapanlased polnud tsoonist lahkunud, loeti nende püüdlus seda teha niivõrd ilmekaks, et seis muutus meie kahjuks 1:3.
Järgmised 5 minutit oli keskväli tuline mis kole, aga mõlemalt poolt sumbusid rünnakud. Korraga olid jaapanlased rikkumas tsoonireeglit - aga selles seisus tehtud väravavise mööda jääd poleks tohtinud lugeda. Liinikohtunikul käsi püsti, algselt näitas peakohtunik, et väravat ei loeta. Siis peeti lauakohtunikuga nõu, ja oh imet - kuigi mitte kõik jaapanlased polnud tsoonist lahkunud, loeti nende püüdlus seda teha niivõrd ilmekaks, et seis muutus meie kahjuks 1:3.
Vaheajal innustasime üksteist edasi - mängida ju veel 15 pikka minutit. Plaaniks panid treenerid mitte kaotada aega, vaid alustada vastaste vastuvõtmist sügavalt nende tsoonis, neid mitte välja lubades. Seda ka tehti, aga sellega kaasnev oht langeda kiirrünnaku ohvriks oli teada. Kaitsete asetus pidi suurimad pahandused küll välistama, aga täiesti riskivabalt pole hokit mõtet mängida. Surusime, ning lõime ka olukordi, tulemust see paraku kiiresti ei parandanud. 7 minutit ennem kolmandiku lõppu saimegi karistatud - kaitsed ei jõudnud enam tagasi, vastased mängisid oma hetkelise üleoleku väravaks. Viimastel minutitel oli meil selgelt vähe õnne, eks vastaste pikk pink ja meie lühike jätsid oma jälje.
1:4 me kaotasime mitte ainult mängu, vaid ka tagasitee A-divisjoni. Võime ju endale luua lohutuse, et seekord kaotasime, aga pelgan, et sinna tagasijõudmine saab olema väga okkaline tee. Siiralt lootes, et sinna siiski pärale jõutakse, muidugi eeldusel, et see tee võetakse käia (täpsemini - lastakse võtta käia)...
Homme aga EST:GBR algusega kell 10.30, mis otsustab selle, kes pääseb kolmandana lisaks sakslastele ning jaapanlastele Sotši 2014 kvalifkatsiooniturniirile
Alar Õige Naganost
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar