Tahan jagada oma mõtteid, seoses EIL Boccia laagriga. Osalesin seal neljandat korda, seekord oma 5a. pojaga.Laagrisse sõitsin juhtroolis trennikaaslase Juhani Schleicher autoga ja tema perega. Medali saagiks minul sai N1 klassis esisõudmise (Concept2 ergomeetril) võistluse III koht ja pojal sõudmise noorim osaleja diplom ja I koht boccia laste arvestuses. Kõik koos oma kämpinguga osalesime boccia meeskonna võistluses ja mälumängus, parasõudmises tõi oma perele esmakordse laagri osaleja III koha M1 klassis ka Juhani tubli etteaste isevõrkpalli tugevate meeste konkurentsis.
Laagri asukohaks oli EIL poolt valitud Tartumaa Tervisespordikeskus vt. www.tervisesport.ee, mis asub Uderna külas kohe Elva kõrval tervistavas männikus.
See koht on suurepärane võimalus perepuhkuseks koos lastega, sest vabas õhus kämpingute kõrval on kasutada aktiivse puhkusena nii lastele kui täiskasvanutele mnigolfi väljak ja erinevate pikkusega terviseradasid metsas. Lisaks käsitööna valminud pilkupüüdvate puukujudega mänguväljakud kõigile. Turnimise seiklusrada kohe sundis proovile panna ja katsetada oma võimeid nii minul kui Juhani ja ta abikaasa Anna, nende väiksel pojal Andril, kellega koos meie ööbisime suvemaja neljakohalises kämpingus nn. UK4 viiekesti. Meil oli lõbus ööelu kuna kaks põngerjad, üks ülal naril ja teine vanemate kaisus põrandal tegid sama palju tramburaid kui naabri noored ratastoolikad pidades oma öödiskot kõrval kämpingu ees.
Laagri territooriumil kasutasime kaasa võetud tõukeraataga ja laste tõuke mänguautoga sõitmiseks ka asfalteeritud täismõõtmetes korvpalli väljakut, mis asus palliviskekaugusel suvemajadest, mis samuti sobis nii tennise või mistahes vigursõiduks ratastoolis. Väga vahvasti selle ümber on paigutatud 18 vanade eestlaste Jumalaid kujutavat puuskulptuuri nn. Maajumalate park. Siis tuleb mainida, et Tartumaa Tervisespordikeskus on ka Härjapõlvlaste kaitseala (maahaldjaid võib kohata nii hoonete kõrval kui igal pool metsa sees) ja Tartu maratoni väeraja finiši koht. Metsaalune igal pool laagris on tänu mändidele puhas ja sile, on läbitav nii karguga, tõukeraami, elektri- ja tava ratastooliga.
Kahjuks, selles laagris puudus võimalus katsetada antud Tervisespordi keskuses ideaalses korras olevad 25 m ja 50 m lasketiiru võimalusi (koos elektroonilise ja laser laskmisega, relvalao ja lastevarustusega), kasutamata jäi nii väike kui suur väligrill ja lõkkeplats (kindlasti maitsvad grill köögiviljad ja lihad/vorstid paremini kui katlas keedetud hernesupp ja on heaks alternatiiviks tulevikuks menüü koostamiseks praegusele lahendusele peahoone fuajee-söögisaali võimalusele). Tõelistele sportlastele keskuses oli ka korralik jõusaal, lauatennis, petanq, koroona, indiaca, noolemäng, võimalus korraldada kanuu matka Elva jõel, saada klassikalise massaaži spetsiaalses selleks kohandatud ruumis, proovida vibulaskmist ka maastikuviburajal. Võib olla paljudel puudus selle kohane info, aga ka saun, telkimisvõimalus, majutus oma pesuga, lemmiklooma majutus, lisakoht on ka ettenähtud teenus kogu territooriumi rahvale, mida võib soovi korral endale planeerida igaüks eelinfot omades.
Kahjuks, enamus suvemajades ööbijaid ei pääsenud spetsiaaalselt kämpingulistele mõeldud pesemiskohale, eraldi asetsevas hoones nimega Parvesaun, ilusa vaatega nõlva kohal, sest sinna viis mitu kõrget trepiastet, selle asemel kogu laagri seltskond kasutas (nagu mulle tundus) peamajas esimesel korrusel kolme- wc kabiini, millest üks oli inva-tualett. Kas seda on piisavalt või paljud käisid põõsastes jääb igaühe otsustada.
Kahjuks keskuses ujumiskohad puudusid ja need laagrilised, kes omasid oma transpordi ja ei olnud seotud sporditegevusega said ujutud Vaikses järves või Elva jõe paisjärves, mis on kahjuks ratastooli inimestele raskesti ligipääsetavad, kuna asuvad väljaspoolt laagri territooriumi 500 kuni 1 km kaugusel ja on metsa sees. Garanteeritud teevärvi soe vesi, maaliline vaade ja mõned parmud-putukad olid tasuks nendele kes end vette kastsid. Üks laagriline, aga tunnistas mulle ja mina võin temaga nõustuda, et käib laagris vaid selle pärast, et privaatselt ujuda ja nautida ülipikkade mändide lõhna. Elva puhkepiirkond on tervenisti elamustejaht, sellest lähemalt uurige palun www.visitelva.ee
Kahjuks, minu elamused ei ole seotud EIL laagris haarastava boccia mänguga, sest see on loodud raske liikumis puue omavatele invasportlastele olles ühtlasti ka paraolümpia ala.
Kahjuks, ei saanud täies mahus proovida programmis märgitud sulgpalli, sest oli tugev vastupäike ja liiga kerge varustus, mis takistas õige naudingu saamise.
Õnneks eelmistes laagrites sai proovitud vibulaskmist, aerutamist Pühajärvel, teeraja-orienteerumist, pudeli sportmängu, vehklemist, fotojahti, malet-kabet, ööbitud nii Parvesaunas kui peamajas rõduga toas, tantsitud live-bändi saatel öötundideni laagriplatsis, maitsnud laagritorti, ujutud Elvas Verevi supelrannas:)
Loodan, et leidub kindlasti veel need julged, kes on nõus ise sõitma Tallinnas 2 x 218 km (Tallinn-laagrikoht-Tallinn), et avastada enda jaoks maaliline Lõuna-Eesti loodus. Tulla kohale, et tutvuda ja vestelda teiste erivajaduste noorte ja täiskasvanutega, jagada oma mure ja leida uusi lahendusi ja kas või saada uusi teadmisi mälumängus juurde.
Soovin kõigile tulevastele EIL laagrilistele aktiivset puhkust edaspidiseks, mis ei piirduks vaid suitsetamie ja napsi võtmisega spordiväljakute ääres, vaid, et igaüks soovi korral leiaks kindlasti hetke end proovile panemiseks kas või ratastooli vigursõidus või seenel marjul käies:)
Soovin korraldajatele edastada suurt tänu: laager oli ette ja taha ära planeeritud, iga hetke oli tunda hoolt, vastutulelikkust, inimlikkust ja lahkust. Soovitan omalt poolt toimkonnale proovida leida ka uusi laagri kohti paikku, kus oleks rohkem tunda ühise sõbratunnet, samuti juhtkonnale soovida rohkem delegeerimise võimalust laagri organiseerimise koha pealt EIL liikmesühingutele, aastatepikkuste laagrite tagasiside korralikku analüüsimise võimet ja põhi traditsiooni jätkamist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar