Esimese mängu täna mängivad Eesti ja Tšehhi meeskonnad. On kuidagi nii juhtunud, et Eesti meeskond mängib kõik mängud hommikul - varane aeg, mis tavapäraselt ei ole meile kuigi sobiv olnud, aga sellest turniirist on näha, et pole häda midagi. Saavad hommikul hakkama küll, ehk ei jõua liiga palju enne mängu "üle mõelda"?
Kuna ise kohapeal ei ole ja ajuti jupsib ka arvuti - mitte ei taha videopilti näidata - siis saab mängu käiku jälgitud Pointstreak.com kaudu.
Esimese mängu viiendal minutil lõi Tšehhi värava - see ehmatas ära! Et kuidas siis nii??? Tavaliselt ongi kohe mängu algul löödud väravad need, mis närviliseks ajavad - ei ole veel jõudnud mängu sissegi elada ja juba läheb lahti!Alati proovitakse ise see esimene värav lüüa- see annab vastase ees pisukese psühholoogilise eelise. Õnneks-õnneks on ka meie Ivar tänu Imre abile edukas - 11-ndal minutil vastuvärav! Rahu maa peal - seis on 1-1. Nii see pealevisetevaene kolmandik ka lõpeb.
Teise kolmandiku algul läheb üks tšehhidest karistuspingile, aga paistab, et meie poisid ei suuda ülekaalu enda kasuks kallutada. Kahju, ehk oleks olnud võimalus... kolmandik lõppes ilma lisaväravateta, seis endiselt 1-1.
Viimase kolmandiku ajal tunnen, kuidas vererõhk tõuseb. Kuigi Tarmo üritas peale visata, ei päädinud see väravaga ning paistab, et tšehhid on alustanud marulise pressinguga ... oh, pidage vastu, meie mehed!
Veelkord pean tõdema, et kus on ikka alagrupp kokku sattunud - ma ei oleks iial uskunud (ja pole vist enne nii olnud ka, vähemalt neil MM-idel, kust meie oleme osa võtnud), et mängud nii tasavägised on! On ikka ülihea meel, et me tõesti VÄÄRIME kohta maailma esikaheksas!
Ma pole midagi kirjutanud meie treeneritest - häbi mulle! Pelle ja Aivar on need, kes meie meeste selja taga seisavad. Pelle päästis veel laupäeva õhtul Panter-Purikate mängu tallinnas Premia Jäähallis, aga pühapäevl oli ta Noras kohal meie meeskonda tugemas. See paar on teinud head tööd - meeskond on tubli! Ja füsioterapeut Signe on nad pannud käima nööri mööda - iganädalased saalitreeningud on vilja kandnud! Aitäh teile!
Aga tagasi mängu juurde, mille normaalaja lõpuks seisab tablool viik 1-1. Seega on ees lisaaeg ja siis...
Jah, siis jälle karistusvisked, sest ka lisaajal ei suutnud vastased üksteist murda.
Kas õnn soosib meid? Ei, kahjuks mitte - Tšehhide väike ja käbe Krupicka oli see, kes suutis meie väravavahi valeri ikkagi üle kavaldada ja nii peame jälle vastu võtma kaotuse - kuigi, no tunnistage ometi! - me oleks ju seda võitu väärinud!!!
Üllatavalt helistas paarkümmend minutit peale mängu Valeri mulle ja ei olnudki vist väga löödud - tunnistas, et eks tema oli juba lõpuks psühholoogiliselt väsinud. Aga pole ka midagi öelda - need tšehhid on üle kümne-aastase tööga tõusnud ikkagi maailma liidrite hulka.
Ega midagi - elame edasi. Kõik pole ju veel kadunud ja me oleme lõppude lõpuks ennast ületanud. Ega selle turniiriga veel paraolümpiakohti paika ka ei panda - pigem kombitakse üksteise võimeid ja no moe pärast jagatakse ära Maailmameistri tiitel...
Homne vastane selgub täna õhtuks, aga mäng peaks algama kell 11.15 Norra aja järgi. Meil on kell siis 12.15.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar