neljapäev, 19. aprill 2012

Sõudjad Sevilla laagris. Volume 7

Alar Õige pani kirja:

19.aprill 2012, neljapäev

Üllatavalt valju tuulega hommik - lainet puistab sellist 20 cm piki kanalit. Treener Mihkeli sõjaplaan järgmine - teeme hoo pealt minutilised sutsakad maksimaalse koostööga võistlustempos. Ei tee pikalt, aga teeme korrektsete tõmbelõppudega parima koostöö nimel.

Alustame siis oma kolme suure üllatusega päeva.

Kolime veele, teeme alustuseks harjutused paarikaupa, edasi aga proovime uuesti eilset peamurde-ülesannet - neljakesi pööramata labadega ainult kätega tõmmet.

Tea, kas on öö andnud enesesse vaatamisega tulemust, aga täna saame sedavõrd hakkama, et lähes 70 tõmmet suudame paati seiskamata liikumas hoida - edasiminek missugune! Tehes edasi käed-selg pööramata labadega neljakesi, muutub pilt veelgi ilusamaks - vett võetakse pika sirutusega kehast, aerud saadakse välja, paat jääb tasakaalu ning libisema - peaaegu nagu päris!
Võttes veel ¼ pinki abiks, asi ainult paraneb - paadile tekib hoog, pingi napp sõit ei hävita seda, tõuked on üheaegsed ja tõmme lõpetatakse korraga. Veidi kiires tempos see kõik toimub, aga treeningu peasõnum on võetud tõsiselt täitmisele.

Võtame hoopealt pausiga sõidule. Sõuame niiviisi lähes pool kilomeetrit, siis võtame pausi vahelt välja. Järgmine pool kilomeetrit - suurest tahtest tekivad esimesed konnad - aer, mida veest välja ei võeta, jääb vee taha kinni, ja paadisõit takerdub. Väikene loks järjepanu võimendub, kuniks saame maha kapitaalse prohmakaga, millest enam ei välju.

Kerge lonks vett, ja uuesti aerude taha. Teeme paarkümmend tõmmet rahulikus tempos, siis kamandab Mihkel meid esimese tõsise minuti kallale - viie tõmbega sagedus ja hoog üles, ja siis minut täiega minemist. Ausalt - polegi kõige hullem, ainult et vesi lendab aerude tagant niimoodi, et tilgun üle kere. Põrgulikult raske on aeru kätes hoida, aga kestan. Võtame hoo maha, ja proovime rahulikult jätkata. Mihkel peab kaatrist loengut nähtud vigadest, proovime teda kuulata ning teadmiseks võtta.

Imeline on see, et kõrges tempos suudan aeru veest väljavõttu täna palju paremini kontrollida, samuti ka tõmbe kõrgust - see kõik aitab paadi tasakaalule tublisti kaasa.

Läheme uuesti hoo pealt viie tõmbega üles, kerime usinalt ja stardibki järgmine minut. Jaksu, koordinatsiooni ja koostööd on täna märgatavalt enam kui eelmistel päevadel, kuigi vett sajab nüüd mõlemast pardast aerude alt, ja vahet pidamata. Suudame kogu minuti läbida ilma suuremate ikaldusteta, ja saamegi lõpuks loa tõmmata tempo maha. Teeme pausi, proovin enda tilkuvasse kleiti pühkida käsi ja aeru käepidet, aga ega miskit erilist edu seda ei saada.

Läheme edasi, tõmbame end stardijoonele kanalis, ja keerame paadi ringi, kodu poole. Kuulates Mihkli loengut, proovin veelkordselt end kuivatada - see kord on tuul meile tagant, s.t. tõmbelõpud peavad eriti hästi klappima. Praktikas on nii, et vastutuult sõudes annab paat väikesed eksimused enamaltjaolt andeks, tagant tuules aga mitte kunagi.

Hakkame minema, Mihkel provib veel selgitada, et kui ta ütleb "ÜLES" - siis alustame tempo kruvimisega, aga meie eessõudja Rea mõistab, et nüüd juba läkski lahti, ja sumatab järjest kiiremini minema. Ega siis teised maha jääda ei saa - paneme aga Reale järele. Selleks hetkeks, kui Mihkel  ütleb, et nüüd üles, on meil tempoks juba tubli 30. Rea, saanud aru oma veast, jätkab kohusetundlikult tempo tõstmist  - tempomeeter tunnistab juba 38 numbrit. Pole viga, surume siis niimoodi edasi, vaatame mis saab.

Paat püsib ideaalses tasakaalus, suudame kõik sõita pingiga korralikult hüppamata ette, aerud veetaha - ja läks jalgadega. Kolmas, viies, seitsmes tõmme, siis käib korraga ilgem pauk - kohe füüsiliselt kõlab pauk, ja samas sekundis vajub Ahti seljataga aeru all looka - kronsteini tagune diagonaal on pooleks. Täpsemalt küll kõrvast murdunud, aga  see alumiiniumitükk seda pauku siis tegigi. See oli siis esimene üllatus...

Niiviisi - oleme sillast 2 kilomeetri kaugusel, meil on kasutada üks paar aere, mis tähendab seda,  et  naised toovad meid hoolsasti sõudes kodusilda - plotti. See on siis teine üllatus - ainult naiste rammul kulub selleks tiba üle kümne minuti. Leena ja mina hoovame paadi silda, Mihkel, kes on kimanud kaatriga varasemalt ette, aitab meid seda õnnelikult lõpuni teha.

Sellega pole aga hommikupoolsed seiklused veel mitte lõppenud. Mihkel on valmis pannud pukid paadi hoidmiseks, tarime paadi nendele. Ta ise läheb otsima paadiremondi töökojast meha, kes aitaksid üle vaadata purustused. Meie tegeleme niikaua venitustega ja kommenteerime naispoole tublit tegutsemist meie kojuaitamisel.

Siis see järgmine üllatus juhtubki - korraga kerib kuskilt eriti tubli tuuleiili välja, ja võtab paadile alla - Ahti jõuab küll märgata kohe toimuma hakkavat, aga mina ei jõua end ümber pöörata ja ega ma poleks ka tuulest kiirem olnud, et jõuda kukkuvat paati päästma. Paat vajub kolinal külili, kõigub veel korda kaks, ja rahuneb, sest ka tuul on kadunud.

Kiil on kõver nagu kasaka pasun, tüür on viltu nagu paeluss, aga paadi kere ehk korpus on terve. Tõstame ta uuesti pukkidele, põhi taeva pole ja käime millimeeter  haaval kontrolliks paadi korpuse üle. Rohkem kahjustusi pole.

Õnnetul kombel on paaditöökoja seltskond siestal, teadmata kus. Ainus, kelle Mihkel leiab, on sõudebaasi juhataja, kes annab korralduse võtta järgmisteks treeninguteks teine paat. Asumegi meie vana paati dekomplekteerima, saame vahelduseks ka uue ellingu, mis mõeldudki just suurtele paatidele, ja vedime meie vanakese sinna.

Siis tarime järele meie "uue" paadi, ja alustame selle seadistamist. Kui oleme kõik üle käinud, tulevad tont-seda-teab-kust paadimehaanikud, ja vahetavad kõverdunud kiilu, murdunud tüüri ja vahetavad purunenud diagonaalvarda. Meie "vanal" paadil. Mis omakorda tähendab, et komplekteerime uuesti kronsteinid, ja sätime vanakese valmis.

Kõike kokku kulutasime pooleli jäänud trennile 4h30min, seejuures veel olla saime napp 40 min ja 8km.
Vot niiviisi sai läbi meie kuulsusrikas merereis, kui parafraseerida Eesti kinematograafia suurteost.

Pool viis jõusaalis, täna meid veele rohkem ei usaldata.

Jõusaal, 16.30
30 minutit soojenduseks ratast (12km)
Neljast harjutusest koosnev ring:
Jalgade surumine - (40+40(+55))kgx20x8s
Sõudmisplokk - (23+23)kgx20x8s
Ketas küljelt küljele pöördega - 15kgx20x8s
Käte surumine alt üles plokil vk 26x15x8s
Kokku ajas 1h10min
Lõdvestuseks ratast 10min (4km)

Ja ongi tänaseks kõik!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar