Alar Õige annab tegemistest teada sedaviisi:
6.aprill - päev möödus lennates. Kõik oli hästi, väljaarvatud minu strateegiline viga: tulla Kopenhaagenisse esimese Estonian Air lennukiga hommikul. Tegelikult oleks lennujaama suurust arvestades jõudnud ka keskpäevase lennuga - päev venis kokku 19 tunni pikkuseks, mida on selgelt liiga palju.
7.aprill - hommikul kell 10.00 alustasime paadi tuvastamise ja sättimisega. Ka aerud saime leituks - kõike kokku koos vahepealse proovi veeskamisega kulus poolteist tundi, enne kui saime võtta asjad ja minna esimest vett võtma. Kokku 1 tund ja 45 minutit kahe kaupa ja pööramata labadega meeldetuletust - kuidas see kõik käib ja veel paremini käima saaks. Distants kokku ca 12-13 km. Real olid juba peopesad villides ja lõhki ka, minul vasaku käe nimetissõrme all esimene vill - esialgu veel puruks pole.
Õhtul 17.30 uuesti
Niisiis- õhtune vesi. Õhusooja 18, vesi paar kraadi jahedam. Sikutame paadi veele, enne veel vähesed ümbersättimised. Lähebki lahti. 70 tõmbe kaupa, kõik algharjutused - käed, käed-selg, käed-keha-jalad ¼ pinki, ½ pinki ja maksimum ulatusega. Siis veel lisaks pooled 70-st pööramata labaga - nagu harjutusedki pooled pööratud aeruga. Kõike kokku ca 10km. Midagi hakkab kehal juba meelde tulema, aga asi on kaugel veel eesmärkidest.
Sildumisel üllatus - meie eessõudja aeru käepide tuli hoovamisel küljest (kinnituspoldid hüppasid kena kaarega vastu päikest minema!) - ja kanali põhja sulpsti kadunud see oligi. Homseks lubati uus paar aere, mis tõsi on ilmsesti nn. mõrvarkäepidemetaga - nahatapjad. Hetke seisuga on Real kõige kehvem - tema pisikestel kätel on kokku kümmekond villi, mis kõik ka lõhki juba. Ahtil on rakud puruks, aga veel nahk püsimas omal kohal. Minul esimene vill pilbasteks, teine vasemal käel juures, ja kõige naljakam - ei mäletanud eelmisest hooajast, et sisemisel, pöörajal käel väikese sõrme välisküljel teeb käenahale augu sisse - sinnagi on alged tekkinud. Päikest on kehal juba selgelt märgata - käekell on kenasti valge, oleks osutitega pulsikell kasutusel, siis oleksid vist ka seierid nahale põlenud. Homme hommikul tuleb tublilt päiksekreemi peale panna, ilma ei lähe!
Homne algus on plaanitud kella 8.00-ks - sealt saab päev kulgema. Ja nüüd magama - und on keres kõvasti! Kuigi kell alles 21.00 - nagu oleks midagi teinud...
8.aprill - hommikud on siin pimedad nagu antud laiuskraadil ikka. Lisaks ka selline meeldiv kargus, mis oma 8 kraadise soojaga just paras äratamiseks.
Söök keres, kergelt käed teipidesse, päevituskreem nahale, joogipudel vett valmis - ja kell 10.00 ellingusse. Kuigi eelmisel õhtul oli treener Mihklile näidatud uus aerukomplekt, mis meile tarvitamiseks mõeldud - hommikuks sellest alles vaid unistus - neid lihtsalt polnud! Kuniks baasi inimkond jalule sai aetud, kes kuskilt lukutagant ühe meile olulise samasuguse parema parda aeru leiutasid, kulus sirgelt pea kaks tundi. Nii et kümnesest veeleminekust sai sujuvalt keskpäevane minek.
Taas eileõhtune programm alustuseks - kõik harjutused kahekaupa - käed, käed ja keha jne. Taaskord 70 tõmbe kaupa - avastasin, et meie tõmbesagedusmõõtjal on ka puhtalt kordade lugeja funktsioon - nii sai Rea vabastatud lugemiskohustusest - teised paatkonnas nii suuri numbeid ei tunnista ju!
Käisime kanalit mööda kaugemal kui kunagi varem, praktiliselt suures sadamas väljas. Tagasiteel esitas treener tõelise väljakutse - 20 tõmmet mõõduka jõuga, siis 30 täie jõuga, ilma sagedust tõstmata, ja lõpuks 20 mahatulekuks algse jõudlusega. Kuigi alguses kustutas tahtmine koostöö, siis teisel ringil hakkas juba tasakene tulema. Nii meespaaril kui ka naispaaril. Hommikuse trenni kiitus kuulub Leenale, kes pingutas end tublisti, ja sättis end treeneri jooksvate korralduste järgi järjest paremaks.
Kuigi - nüüd enam tervete peonahkadega seltsilist meie hulgas pole (Mihkel vist on erand). Igatahes minul on 10 näpust 7-l villid, neist kahel lausa topelt. Vaid kolm näppu, millistest kaks on pöidlad ja vasak väike sõrm on veel puutumata - eks näe, mis edasi saama hakkab. Reast on kahju, temal on käed ikka kole otsas.
Aga - hommikul sai kokku tehtud 2 tundi 5minutit ja pikkustpidi ca 16km. Nüüd väike uni ja pool kuus katse kaks.
No tehtud sai seegi. Kokku 65 minutit veel, treeningkavaks harjutused kahekaupa ja pööramata labadega - eks treener Mihkelgi proovib leida meetodeid, kuidas meite käsi säästa. Aga tegelikkus pole just kõige ilusam - vaid Leenakese peonahad on veel terved, kuigi ville leiab juba sealtki. Minul on hetkeks alles vaid kaks villivaba sõrme, mis töös tegelikult peaaegu et ei osalegi - muidugi kutsutakse neid pöialdeks.
Sõitsime kokku ca 8 km, ehk tiba enamgi. Vaatame, mis homne hommik lubab - praegune seis pole küll suurepärane, aga mitte ka lootusetu. Tänaõhtune 23 kraadine soe on asendumas 28 kraadisega, kas kohe hommikust - seda näitab elu.
Mitmedki lihased on valutama hakanud, kuigi sai tehtud sissejuhatav soojendus enne ja venitused pärast. Abaluude alused ning käte ülavarre tagumised lihased on mul täiesti olemas - muidu ei valutaks ju...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar